Uudised

Eesti raamatute kogu avamine

12. detsembril 2015 avati pidulikult Eesti raamatute kogu St. Gallenis, millele järgnes eestlaste jõulupidu.

Kallid kaasmaalased,

12. detsembril 2015 avati St. Gallenis pidulikult Eesti raamatute kogu.
Tagasihoidlik, saja viiekümnest raamatutest koosnev kogumik on üheks keelerühmaks, mis on esindatud St. Galleni Laste ja Noorteraamatukogus, Katharinengasse 11. Eestlaste jaoks Sveitsis esime-ne füüsiline paik, kus saab regulaarselt kohtuda ja koguneda. Laenutamise tihedusest sõltub, kas Eesti sajandaks aastapäevaks laieneb eesti keelne osakond ka täiskasvanute omasse.
Raamatukogu juhataja Proua Oberholzer toonitas, et raamatukogu ei mängi üksnes rolli integreeru-mise soodustamisel, vaid aitab eestlastele lähemale tuua ka tükikese kodumaad.

Ajaloolises auditooriumis osales raamatukogu avamisel üle üheksakümne eestlase ja Eesti sõbra. Auditooriumi põrand ja küünlalühtrid viisid meid ajas tagasi mitusada aastat.  Proua Oberholzeri kõnele järgnes Seltsi Presidendi Mirjami kõne, mis kuulajaskonna palvel siin veelkord kajastust leiab:

“Kallid kaasmaalased, kallid raamatute annetajad, kallid külalised, Ladies and Gentelmen,

490 aastat tagasi, ilmus esimene eesti keelne katekismus ja kümme aastat hiljem ilmus katekismus, mis on katkendlikult säilinud tänaseni.
490 aastat tagasi oleks olnud raske ette kujutada tänast päeva, mil 151 eesti keelset raamatut on säilinud 100% ning seisavad raamaturiiulil Šveitsis, kättesaadaval kõigile laenutamiseks. Elades maal, kus rahvaarv ulatub üle 8 miljoni ning riigi keeli on neli, ei saa me tänast tunnet võrrelda nende šveitslastega, kes välismaal avatavasse Šveitsi raamatukokku lähevad. Võibolla ainult siis, kui välismaal avataks retroromaani - kui ainsa šveitsi keele raamatukogu, sest see keel ei ole ühegi teise maa emakeel.

Meie keel on säilinud sajandeid. Küllgi oli nii, et Rooma paavsti nõudel võis katolikus kirikus jumalateenistusi ja kombetalitusi pidada vaid ladina keeles. Kuni XV sajandi lõpuni ei tohtinud ega ka julgetud ketserluses süüdistamise kartuses tõlkida palvetekste rahvakeelde. Nii ei jäänudki maarahval muud üle kui kirikutes "tukkuda", sest ladina keelest ei saadud aru. Alles luterluse usuliikumise tekkimise järel XV sajandi lõpul, hakkasid vaimulikud hoolsamalt maakeelt õppima sest katoliiksuele tekkinud konkurents - Lutheri õpetus - nõudis kirikus rahvakeelset jutlustamist ning viis esimese eesti keelse katekismuse sünnini.

Kui mõelda, et sellest teosest on säilinud 11 lehekülge, siis tekib küsimus, et kuidas suutsid need leheküljed üle elada Põhjasõjad, katkud, põlengud, näljad ja maailmasõja? Need leheküljed leiti alles 1929 aastal ühe ladinakeelse raamatu parandamisel. Katekismuse lehti oli kasutatud kaane täitematerjalina.

Täna avatava Eesti raamatute kogul on hea võimalus säilida iseseisvate raamatutena ning tugevdada iga eestlase vaimseid kaani, mis meid igas olukorras koos hoiavad. Olgugi, et nende raamatute valik on üsna juhuslik – baseerudes annetajate valikule – siis on see kogu personaalne, sisaldades vanu häid lasteraamatute ja omaaegse kohus-tusliku kirjanduse klassikuid aga valikus leidub ka uusi, värskelt ilmunud raama-tuid, mille alles mina tembeldamise käigus esimest korda avasin.

Sooviksin siiralt tänada järgnevaid annetajaid: Ruth Zollinger, Perekond Alliksoo, Ave Reinberg, Helen Ree, Külli Eller, Hardi Nigulas, Kaisa Mahhov, Anu Nef, Heinz & Hanny Hinrikson, Reet Kaldur (Jõhvi Lasteraamatukogust), Kristel Piibur, Katrin Männik, Johan & Romeo Loertscher, Maimu Evequoz Laretei, Maret Bader-Kukk. Lisaks täname Teelet ja Johannat raamatute tembeldamise abi eest. Ka tulevikus saab teha raamatuannetusi. Meil on veel ruumi umbes 50.-le raamatule.

Avades täna endale raamatukogu kaardi, saate juba laenutada täna raamatuid. Laste raamatukogu kaardid on tasuta. Raamatute nimekiri leidub ka raamatukogu online portaalis. www.bibliothek.stadt.sg.ch

Meil on suurim au olla Šveitsi suurima raamatukogu linnas eestikeelsena osana nendest mõjuvõimsatest riiulitest. Tänapäeval, mil inimesed mööda maailma hajanduvad, on keele alalhoidmine üks tõeline väljakutse. Raamatukogu näol pole me mitte aga leidnud vaid riiulipinda vaid oleme ka leidnud esimese koha, kus me Šveitsis füüsiliselt tükike Eestit oleme ehitanud. Koht kus eestlased saavad koguneda ning koht kus viia läbi lugemisõhtuid.

Üks õpetaja ütles mulle mõned nädalad tagasi, et üks retsept keele õppimisel on pidev lugemine. Laste ja noorte raamatukogu kaudu anname me võimaluse muu hulgas ka eestlaste abikaasadele õppida keelt ning lugeda lugeda lugeda.

Kogu selle protsessi aitas käivitada, läbi viia ning teostada kolm inimest. Koputasime nii paljude raamatukogude ustele, kellel kõigil oli ruumi puudus või muu piirang, kuni appi tulid Härra Graf ja Härra Partschifeld, kes proua Oberholzeri abiga jõud ühendasid. St.Galleni ülikooli juures eksisteerib juba eesti keelsete teadusraamatute kogu ning kui me siinseid raamatuid piisavalt laenutame, siis on meil lootust, et ka täiskasvanute raamatud leiavad tee linna keskraamatukokku aastal 2018.

See on juba teie kätes. Aitäh.“

Avamistseremoonia jätkus Dr. Yves Partschefeldi kõnega. Visuaalse poole puudumisest hoolimata lahendas St. Galleni Ülikooli professor olukorra humoorikalt ning lisas kõnesse ülimalt visualiseerivaid kommentaare, viibates käega valge seina suunas, kus puuduv pilt publikumi ettekujutuse abil hetkega näidatud suunal tekkis. Ka Dr. Härra Partschifeld rääkis Eesti ja esimese raamatu ajaloost ning ettekande lõpul annetas ta kirjanik Ülo Pikkovi poolt seltsile kuus lasteraamatut, millesse olid peidetud ka autori autogrammid.

Avatseremoonia lõpetas Aukonsul Hans Grafi kõne, mis rääkis raamatute kogu asukoha valikust ning sellest mida tähendab omada eesti keelset raamatukogu pärast 24 aastat taasisesisvumist. Raamatukogu avamisel osales ka Eesti Suursaadik Šveitsis, Härra Gert Antsu, kes resideerub Brüsselis.

Raamatukogu avatseremoonia viimaseks osaks oli meeleolukas apéro. Seltsi poolt toetas apéro teokssaamist seltsi asepresident Maarja Bircher-Suits ning küpsetised tulid Annika Keller ahjust, joogipooline pakuti raamatukogu poolt.

Mõnetunnise raamatukogu külastamise järel liiguti läbi St. Galleni jõuluhõngulise vanalinna eestlaste jõulupeo paika, mis toimus Lagerhaus restoranis.
Saja kümne eestlase ja Eesti sõbra seltsis võis pidulik sündmus alata. Jõulupeo musikaalset poolt rikastasid Peter Sturzenegger, kes mängis hubast muusikat vestluste taustaks ning International Music friends of Estonia (I.M.E koor), kelle esitlusele tuli U.Sisaski “Heliseb väljadel”, solistiks Eve Kopli ning koori juhatas Jane Tiik. I.M.E koor on küll vaid napilt üle aasta vanune kuid nende musikaalne tase oli väga muljet avaldav. Mainimata ei saa jätta seika, et solisti kahe-aastane tütar lisas esinemise ajal oma võrratu panuse spontaanselt kaasa lauldes, tehes kontserdist nii südamliku ja jõululiku.

Õhtu käigus tänas Suursaadik Gert Antsu Šveitsi Eesti Seltsi tehtud töö eest ning andis seltsi presi-dendile üle Tänukirja välisminister Marina Kaljurand’ilt. Selline tunnustus oli ootamatu aga väga innustav ning seltsi presidendi tänud laienesid kogu seltsi juhatusele ning seltsi liikmetele, kes kõik sellest tunnustusest oma osa kannavad.

Samuti tänati Kaili Juppetsit kes peolauale mitu kilo piparkooke oma enda kõrvetatud suhkrust oli küpstanud ning Mari Marki, kelle ahjust valmisid Eesti leivad tänutäheks raamatukogu nurgakivi panijaile.

Jõuluvana Sven astus lavale pärast maitsvat shampuse risotto pearooga ning perekonniti saadi võimalus esitleda nii eesti keelseid salme-laule kui ka võõrkeelseid ettekandeid. Jõuluvana sättis habet ja kõhtu ning kiitis tublisid seltsilasi.


Programmi mahtus ka Liviko snapside importööri Patrick Krächenbühli esitlus selle kohta, kuidas ta avastas Liviko joogid ning hiljem jagas Patrick päkapikumütsis kõigile mekkimiseks väikeseid näidispudeleid. Suure soosingu osaliseks said vana tallinna ning kännukuke kokteilid, mida valmistas peolistele Lagerhausi baari tiim. Patrick lubas saata retseptikogu ka siinsetele eestlastele.

Jane Tiik esitles oma muusika kollegi Farištamo Susi lasteraamatu „Niru, Vääks ja sõbrad“ debüüti, mis ilmus Eestis nädalad enne pidu. Janel oli kaasas ka mõned raamatu eksemplarid, mille sai endale kaasa soetada (Lisainfo: jane.tiik@gmail.com).

Sel aastal oli peoruum tunduvalt suurem kui möödunud aastal ning lastel oli jooksuruumi nii väljaspool söögisaali kui ka ruumi puhke hetketeks sohvadel.

Rõõmuga märkame, et beebide osakaal on kasvamas ning järelkasvu on lisandumas ning kindlasti arvestame sellega ka tulevikus. Nagu aukonsul Graf toonitas: “Lapsed on meie tulevik ja pole midagi ilusamat, kui näha nii suurt Eesti tulevikku Šveitsi pinnal!”.


Aitäh teile kallid eestlased, et te sellel erilisel sündmusel osalesite. Aitäh, et te eestluse alalhoidmisele kaasa aitate!

Häid Pühi!

Mirjam

Mirjam Loertscher
SES-i President

Pildigalerii leidub facebookist: Sveitsi Eesti Selts

scroll up